Istoria Badak
IINAP, uluk hanaran mos Akademia ba Serbisu Sivil (ASS) estabelese iha loron 8 Abril 2000. Instituisaun ida ne’e hanesan instituisaun governu nian nebee harii durante periodu Tranzisaun UNTAET nian (Administrasaun Tranzitorio Nasaun Unidas nian ba Timor-Leste). UNTAET maneiza instituisaun ne’e durante liu tinan rua nian laran. Hafoin sira entrega fali ba Timor Oan sira no muda tiha naran ba Instituisaun Nasional ba Administrasaun Publiku (INAP) iha inisiu tinan 2003. Diretor ida mak jere INAP no responsavel ba Ministeriu Administrasaun Estatal nian.
INAP harii ona hodi bele kontribui ba prosesu atu dezenvolve fila fali Timor-Leste hanesan nasaun foin-sa’e ida. Iha tempu nebee hanesan, atu haree mos ba buat hirak nebee governu ida uluk husik hela (Governu Indonezia) no dezenvolve espesialidade tekniku, administrativu, no jestaun nian nebee presiza hodi maneiza Timor-Leste hanesan nasaun ida. INAP kaer ninia funsaun hanesan kareta boot ba dezenvolvimentu kapasidade rekursu ema nian ba funsiunariu publiku hotu iha nasaun ida ne’e.
Hanesan Instituisaun savi ida nebee responsavel ba dezenvolvimentu kapasidade nian, INAP fo prioridade atu haree ba nesesidade dezenvolvimentu kbiit funsiunariu publiku sira iha Timor-Leste iha nivel nasional no nivel Administrasaun Governu Lokal. Atu hala’o ida ne’e, funsiunariu INAP sira dezeña no hato’o programa formasaun ba tempu badak no promove parseria Internasional iha formasaun administrasaun publiku nian.
Atu priense ninia funsaun hanesan instituisaun nebee dezenvolve kapasidade no instituisaun ba formasaun nian, INAP fo formasaun ba funsiunariu publiku hamutuk liu 12,000 (ba pozisaun permanente no temporariu) iha Timor-Leste. INAP serbisu maka’as no kontinua dedika aan atu dezenvolve funsiunariu publiku ba kualidade nebee aas, ema sira nebee, kreativu, disiplinadu, responsavel efetivu no efisiente.